Veab viltu

Täna pole mitte midagi plaanipäraselt läinud. Kõik on viimasel ajal viltu vedanud.

Esiteks lähevad hinded koolis aina allamäga ja raske on siiani veel kohaneda. Vähemalt vana mõistab kui raske mul praegu on. Ma trükin seda telefoniga ja kui tekst suur tundub siis sorry, ma ei oska seda siin parandada. Läksin täna peale viltu vedanud koolipäeva  koos Rixiga linna, kuna mul oli juba tükk aega selline tunne et mu keha vajab rämpsu.Tahtsin siis kontrollida kas raha on üle tulnud aga mul targal ei tulnud parool meelde ja siis võtsid ahvid mu pangakaardi ära.Thank god, et mul sularaha kaasas oli.Okei mõtlesin positiivsele ja saan vähemalt burgerit aga mis ma sain oli hoopis kaua aega seisnud saiakäntsakas, mis tegi tuju veel  halvemaks.Ma ei maksnud sellise asja eest...

Peale seda helistasin vanaemale ja rääkisin kõik ausalt ära, et mul ei lähe hästi ja et mul on kogunenud kahtesi ja kolmesi. Vähemalt tema mõistis. Palusin tal emale ise öelda, kuna ma väga ise ei julge talle selliseid uudiseid teatada. Äkilise ja kurja iseloomuga nagu ta on. Koju jõudes, sulgesin endasse ja kuulasin muusikat, ise joonistades. Kogusin natukene julgust ja rääkisin emaga hinnetest. Ta pms keelas mul Rixiga suhtlemise kuna ma ei ole piisavalt hea. Miks vanemad ei mõista, et lapse eraklikuks tembeldamine ei aita talle kuidagi kaasa. Aga ma pean hakkama saama, nagu ma endale koguaeg korrutan. Saan hakkama ja te veel näete kuidas saan. Mis sest, et praegu on tunne, et enam ei jõua ja iga pisemagi asja peale tahaks karjuma ja nutma hakata. See ongi päris maailm, nagu ütleb mu mamma. Ainuke valguse killuke mu päevas, oli see kui ma olin lõpetanud kõne vanaemaga ja ootasin bussi, jooksis Rix minema ja tagasi tuli ilusa valge roosiga :) Ta on parim :)