Kallid kaasmaalased,õpilased kes te minuga sama mure jagate. Oeh..kool on täielikult mind enda alla matnud. Koguaeg on mingid tööd (homme on inglis keele KT "yey") ,kirjandid ja mingid muud ülesanded.Mis sest, et meile nii palju õppida antakse,on ka hindamissüsteem muutunud.Minul,kes ma olen muidu viieline ja vahest neljaline,laiutab ekoolis paar kolme.Täitsa lõpp,protsendid on nii kõrgele tõstetud,et kui sa just õpetaja talda ei suudle,pole eriti mõtet pingutada ka, niivõinaa võimatu sinna 95%- ni jõuda.Vend tuleb pidevalt koju,nutab silmad peast ja ütleb et sa jälle kolme,kuigi ta üritas. Ma näen kuidas laps õpib emaga kodus terve õhtu ja järgmisel päeval..3..No tule taevas appi!
See aasta peab meie käe all valmima uurimustöö,mis mul on lühufilm,võtab jube palju energiat. Mitte selle valmistamine,vaid selle pärast muretsemine,kas kõik läheb ikka hästi ja kas ma ikka jõuan jne..
Kell on 21.37 ja mina kirjutan blogi postitust. Ma vabandan,et siin praegu selline tühi kõrbetuul puhub,nende oksa/heina pallikestega..hah..aga mis teha! Nädalavahetusel sõidan maale vanaema juurde appi, ning kui aega siis teeme paar klõpsu Siretiga.Et blogiga ikka kursis olla siis viska näoraamatus laik and stay tuned for more! :)
No comments:
Post a Comment