Pages

Monday, 3 November 2014

Voyage dans ton coeur!


 PARIISI MINEK!

Pariisi sõit algas esmaspäeva pärastlõunal. Sõitsime Enriko ja tema isaga lennujaama.
Pildistasime mõned selfid ja  tegime check-in`i. Enne lennuki peale minekut pidime läbime turvakontrolli, mida mina muidugi hullusti kartsin kuna ma polnud varem lennanud. No ütlen ausalt, polnud see midagi nii hull, kui filmides näidatakse. Läksime siis kontrollist läbi ja edasi poodide ja kohvikute alale. Veetsime aega, mis meil veel lennuki väljumiseni oli, ühes hubases kohvikus.
Et siis lennuki peale...Kuna ma polnud varem kunagi lennanud, kartsin tohutult.
Enrix ütles mulle vaid, et alguses võivad kõrvad lukku minna, mis ka läksid. Aga seda, et maandumisel kõrvad rõhu tõttu täiega ( no kui ma ütlen täiega, siis kohe ikka täiega) valutama hakkavad, ei öelnud mulle keegi. Olime Poola kohale jõudnud. Käisime tax-free poes ja ootasime järgmist lennukit. Õnneks viis juba järgmine lennuk Pariisi. 

PARIISIS!

Esmaspäeva õhtu!

Kui Pariisi lennujaama jõudsime, algas üks tants ja trall. Ma arvan, et me veetsime lennujaamas vähemalt 3 tundi, enne kui me sealt minema saime. Teadmiseks, lennujaam on nii suur, et ühest terminalist teise liikumiseks on paigaldatud rong!! Kuna me ei tahtnud taksot võtta, otsisime rongi/metrood. Tuli välja, et täpselt sellel ajal, kui meie Pariisis oleme, rong ei sõida. Nii palju siis rongist. Siis algas bussi otsimine. Ostsime piletid ja meile öeldi, et kesklinna läheb ainult 1 buss.
Selge, lihtne.. Meie jõudsime busside juurde...1 asemel oli 30!! Kuidas meie pidime teadma, milline see kesklinna läheb?!! Läksime tagasi pileti müüja juurde. Seletasime talle, oma suurepärase inglis keelega, et seal pole 1 vaid 30 bussi! Tema aga läks närvi ja pööritas silmi, et me teda ei mõista.
Suure hurraa peale saime õige bussi peale aga sõit kestis kesklinna 30 min. Minul tuli muidugi keset bussisõitu vetsu häda.. Silmamunad kollased juba, ronisime bussist maha (tänu Rixile, kellele tundus kant kuidagi tuttav). Otsisime hotelli..no ausalt..elu kõige jubedam kogemus.
Hotell oli pisike, kuid ilus. Oehh..Vooodii!!!
Teisipäev!

Hommik, mil saime kõige kauem magada..Oehh..
Sättisime end valmis ja seadsime sammud Louvre juurde. Meie üllatuseks on muuseum teisipäeviti hoopis kinni ja pidime edasi liikuma. Külastasime Louvre ees olevat parki ja kunsti näitust.
Jalutasime mööda pikka tänavat, kus asusid erinevad kuulsad poed, Triumphi kaare poole.
Ehitis on imeilus ja vaade on fantastiline, kuid trepist oli jube üles ronida (kitsas keerdtrepp).
Kui olime piisavalt kaua vaadet imetlenud, otsustasime otsida midagi söögipoolist.
Meie kahjuks sattusime sellisesse linnaossa, kus polnud mitte ühtegi restorani ja me pidime suhteliselt kaua kõndima kuni restorani leidsime. (Lisaks mainin ära, et prantslaste vetsud on väga koledad ja jubedad!!) Selleks ajaks oli selgeks saanud, et prantslaste lemmik liiklusvahend on ratas!
Iga tänava nurga peal oli rattalaenutus. Minu meelest super lahe!!
 Tahtsime minna Eifeli torni, kuid ilm oli vihmane, otsustasime Jumalaema kirikusse minna.
Sõitsime metrooga lähemale ( issand kui palju inimesi), kõndisime üle silla ja läksime kirikusse.
Imetlesime kiriku ilu ja süütasime küünlad. Peale seda käisime veel ühes restoranis einestamas ja asusime hotelli poole. Kuna shoppaja nagu ma olen, nägin juba kaugelt Lush`i poodi.
Mehed ootasid niikaua väljas kuni mina nagu väike laps kommipoes omale asju valisin. Meie eesti Lush on väga igav võrreldes nende toodetega mis välismaal on! 
Enne hotelli minekut käisime veel ühest toidupoest läbi ja võtsime veini ja midagi näksida.
Relaxisime Wall-e`t vaadates ja veini juues.

Kolmapäev!

Kolmapäeva hommikul tõusime ilge mürina ja lärmi peale. Tundus nagu oleks maailmalõpp kätte jõudnud, kuid see oli vaid prügikastide tühjendamise lärm. Ugghhh...
 Käisime starbucks´is. Mina ostsin oma kuuma sokolaadi.Sõitsime metrooga Eifeli torni juurde ja sättisime end järjekorda ootama.See saba oli tõsiselt pikk!! Me pidime ootama kaua pileti järjekorras + pidime läbima turvakontrolli, et meil ei oleks relva jne .Torni teisele korrusele sõitsime liftiga, läksime maha, uuesti lifti ja see lift viis meid juba täitsa tippu. Umbes 300 meetrit. (Kõrvad läksid lukku). Vaade oli väga ilus ja igat oma senti väärt. Kui Eifeli torn, kui terviklik, väga üleolevat emotsiooni ei tekitanud. Ju on asi minus! Louvre poole liikudes, jäi meile tee peale Väike palee.
Seal toimus kunsti näitus. Edasi liikusime Louvre`isse. Ei saa sõnadesse panna kui kaunis see hoone juba väljast välja näeb. Kõik need detailid ja elegants. Oehh..
Muuseum ise oli esialgselt kuningapalee, mistõttu on see nii kaunis ja elegantne.
Kuna ma polnud varem seal käinud, ei osanud ma ette kujutada , et hoone nii suur on.
Naljakas oli see minu meelest, et iga nurga peal oli nool , kuhu poole "Mona Lisa" jääb.
Nagu see oleks ainuke eksponaat. Minu meelest oli seal palju kauneid kunstiteoseid.
Kuna me olime juba väsinud, otsustasime korraks hotelli puhkama minna.
Me ei soovinud tervet õhtut hotellis veeta, läksime poodidesse.
Ütleme nii , et asjad on umbes sama kallid kui meil.
Kuna Pariisi reisi ei lõpeta miski paremini, kui üks hea kõhutäis, läksime restorani sööma.
See restoran, mille nime ma kahjuks ei mäleta, oli parim kus me terve selle aja vältel käinud olime.
Toidud olid suurepärased ja teenindus oli ka 5+.

LAHKUMINE!

Hommikul ärkasime väga vara ja sättisime end lennuki peale.
Ostsin lennujaamast kaks Vogue`i ajakirja ja empsile ühe magneti. Lennuk viis meid Saksamaale Frankfurti. Vot see lennujaam oli tohutu!! Käisime poes ja läksime uuesti lennuki peale.
Ja siis, peale 2 tundi lendamist...Eesti!! Issand kuidas ma juba eesti keelt igatsesin.
Kõik oli eesti keeles ja ma sain lõpuks siltidest midagi aru!!


Nagu mu vanaema küsis:
Ütle kahe sõnaga kuidas reis oli!?
 "Kaunilt huvitav"



No comments:

Post a Comment

Copyright @ Marii-Elisabeth. Blog Design by KotrynaBassDesign