My plastic free journey #nädal1

Eelmine nädal läks minu arvates hästi. Mõned kõrvalekalded ikka esinesid, aga selline on elu. Miski pole täiuslik. Mõelnud juba varasemalt selle elustiili peale, olen mõned muudatused juba teinud mis sel nädalal kaasa aitasid. Ostes poes puu- ja juurvilju ei võtnud ma kilekotti vaid asetasin toidu lihtsalt korvi. Neil on loomulik kaitsekiht peal ja me koorime nii kui nii mõlemad enne söömist ära- miks toppida nad veel omakorda kile sisse mis teeb meile ainult kahju. Toidu koju toomiseks kasutasin riidest kotti. Kui käime elukaaslasega koos poes, lähevad enamasti rasked asjad tema seljakotti ja kergemad asjad minu riidest kotti, nii mahub kõik ilma liigse kilekoti ostuta ära. On olnud ka juhtumeid mil meil mõlemal pole kotti kaasas, kuna me pole poodi minekuga arvestanud ning sel juhul võtame pigem paberist koti kui kilekoti. Kuna ma ei ole veel nii kogenud plastikuvaba ostleja, jõuavad osad tooted meie koju plastikust ümbrisega. Alati on arenemisruumi :)

Meie peres olen mina pigem taimetoidu sööja ja Verner liha sööja siis leiab meie külmkapist põhimõtteliselt kõike. Tema joob näiteks täispiima ja mina kookospiima. Üks asi mida olen õppinud on see, et kui sa soovid teha muudatusi enda elus siis ei saa neid peale sundida oma partnerile. Mul on hea meel, et ta on mul mõistev ja eelistab samuti tervisliku eluviisi nagu mina, kuid meil kõigil on omad eelistused ja soovid. Mina soovin olla nii plastikuvaba ja looduslähedane kui võimalik ning mul on hea meel kui Verner samm-sammult minuga ühineb :) Ärge pressige teistele oma vaateid peale, vaid julgustage neid tasapisi :) 

Toidu tööle kaasa võtmine- tegevus mida ma veel harjutama pean. Kuna ma töötan kaubanduskeskuses, on nii lihtne enne tööd Rimist läbi hüpata ja endale mingi saiake osta. Jah see täidab natukeseks, kuid kui tervislik see pikemas perspektiivis on. Vastus on, et ei olegi. Lisaks sellele kulutan ma iga päev väikseid summasid, mida ma tähelegi ei pane. Lõpuks need kõik kokku lüües saan märkimisväärse summa, mida oleks saanud säästa või millegi muu peale kulutada. 

(Pasta bolognese köögiviljadega ja ilma lihata) 

Ma pole kunagi väga kõrte fänn olnud, aga kui ma otsustan kasutada ühte siis kindlasti metallist või bambusest. Hiljuti käisime sõpradega väljas söömas ja ma palusin joogiks kannuvett. Iga kord on toodud kann ja klaasid, et ka teised lauas juua saaksid. Kahjuks tol korral toodi mulle suur pindine klaas ääreni täis vett ja plastikkõrs sees. Te võite ette kujutada mu pettumust. Ma olen pisike inimene ja kahjuks ei suutnud ma seda kogust vett ka ära juua niiet raisku läks vesi ja järjekordne plastikkõrs. Ma tõesti loodan, et aastaks 2025 on enamus ühekordset kasutatavat plastikut keelatud. Meil on kodus nii metallist kui bambusest, kui mina isiklikult eelistan metallist. Tulevikus tahan proovida kindlasti ka klaasist kõrt :)

Minu jaoks on siiski kõige tähtsam jälgida, mida me sööme. Toit on meie kütus ning kui me tarbime seda mis meile halba teeb, siis meie süda ehk mootor ei pea kaua vastu. Sellest ajast saadik kui ma olin teismeline, olen ma võidelnud aneemiaga. Proovinud igast rauatablette, aga need kõik on mu enesetunde halvaks teinud. Tänu tervislikule toitumisele on mu näidud enam vähem jälle joone peal. Eks ikka tuleb ette olukordi kus ma lihtsalt pean tablette võtma, kuna muud moodi ei saa. Minu jaoks ei hoia tervislik toitumine ainult füüsilist tervist kontrolli all, vaid ka vaimset. Tunnen ennast hästi kui ma toitun hästi. Samas ei karista ma ennast kui olen lubanud endale rämpstoitu. Jah, ka rämpstoitu süües siiski jälgin mida ma söön. Ei ole vaja ennast alla suruda kuna sõid sõõrikut või burgerit. Naudi neid hetki :) 

Vali nt poe asemel turg ja toeta kohaliku tootjat ( olgu see puu- või juurvili, liha, kala vms) :)