Polaarpoiss

Külastasin elus teist korda Sõpruse kino ja käisin esimest korda seal filmi vaatamas. Mulle väga meeldib, kui ruumis on selline vintage ja teistsugune vibe (erines VÄGA coca-cola plazazt), mis teeb Sõpruse kino väga lahedalt eriliseks. Samuti meeldis mulle see, et seal saab ise valida sellise koha mis sulle meeldib, mitte ei pea alt kassast seda valima. 

Kui kuulsin, et klassikaaslased lähevad vaatama "Polaarpoiss"i, oli minu esimene reaktsioon kaasa minna ainult sellepärast, et siis saab ju tundidest ära, kuid nüüd on mul väga hea meel, et klassiga kaasa läksin. Filmi peategelane Mattias kohtub bipolaarse neiu Hannaga, ning peale seda hakkab Mattiase elu allamäge veerema. Mattiasele, kes tahab minna Berliini kooli, toob tüdruku kohtamine palju inspiratsiooni ja positiivset materjali kunsti valdkonnas.

See film oli minu meelest, väga õpetlik kuna see tõi mind julmalt reaalsusse tagasi ning pani mõtlema milline elu oleks, kui ma oleksin narkootikumidest huvitatud. Millist kahju need inimese psüühhikale teevad ja kuidas nende tarvitamisel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Samuti oli filmil minu meelest väga hea sõnum, et inimesele on kõige tähtsam siiski tema ise. Sa oled kõik mis sul on ning üritadest teisi inimesi koguaeg päästa ja õnnelikuks teha, kaotad sa iseenda ja võid lõpetada suuremas augus kui see keda sa ennist päästa püüdsid. Sinu enda tulevik on kõige tähtsam ja just sellele peaks kõik keskenduma. Soovitan seda filmi kindlasti vaatama minna! :)