Täna enne neljandat tundi tabas mind paanihoog põhimõtteliselt mitte milleski. Tunne oli , et kopsud vajuvad kokku ja hingata on võimatu. Pisarad voolasid ja teised küsisid mis viga on..Ütlesin rixile et mul on paanikahoog aga tema tegi nalja, tagus niisama ja lihtsalt küsis mis mul viga on..Ma olen inimestele rääkinud oma paanikahoogudest. Ma ei saa neid väga tihti, aga kui nad lihtsalt suvalisest kohast välja ilmuvad, on nad päris jubedad. Siiani ( möödunud on max 15 min) on rinnus raske ja hingata on halb. Pea valutab nii mis hull ja silmad vajuvad kinni. Kuigi füüsilised sümptomid peaksid kaduma umbes 20 minutiga, on mul nad siiski alles. Isegi trükkida on raske ja näpud ikka värisevad.Ma ei kujuta ette mida peavad inimesed taluma, kellel on paanikahood peaaegu igapäev. Minul on igastahes päevaks energia otsas. Viimane kord oli nii hull kui ma tablettidest kogemata üledoosi võtsin. Paanikahoog oli tõsiselt hull, hingeldamine ja nutmine kutsusid kaks korda esile oksendamise ja inimesest arvatavasti arvasid, et ma olen mingi narkomaan. Kõige hullem on avalikus kohas olla. Teiste pilkude all olla, kui nad ei mõista mis toimub..peaksin praegu kirjutama arhidektuurist aga midagi ei tule välja…käed on krampis ja väsinud...tahan koju...
No comments:
Post a Comment