Kallid lapsevanemad,
kas te olete kunagi mõelnud sellele,kuidas teie laps/lapsed väljaspool kodu räägivad/suhtlevad/mõtlevad? Kodus on lapsed alati kukupaid ja tunduvad maailma kõige paremad. Ma tean, et laste kõikidel tegemistel on võimatu silma peal hoida aga olete te mõelnud milline on teie laps koolis või trennis jne? Juba mitmendat korda olen pidanud pettuma, kuuldes väikeste laste suust selliseid roppusi, et süda läheb pahaks.Miskipärast on tänapäeva ühiskonnas "lahe" ropendada.
Täna hommikul kooli minnes, kõndisid minu kõrval kaks (vaevu esimese klassi mõõtu) last. Meie kooli kõrval on kõrge kortermaja, mida hetkel remonditakse. Olime just selle juurde jõudnud, kui need poisid karjusid kõrgetel tellingutel olevatele meestele : "Kukkuge alla..Lase täis ennast ja kuku surnuks!" Mul pidi ehmatusest süda seisma jääma. Olles ise vaevu 6-7 aastane ja soovib teisele inimesele surma?!? Ma tõesti loodan, et nad sellist suhtumist kodus ei kuulnud.
Teine seik juhtus eile, jälle kooli juures.Olime just jõudnud bussiga Lehola peatusesse, kui tuli maha minna.Minu ees seisis üks noor poiss, kes ei kavatsenud maha minna. Aga kuna see oli minu peatus ja buss oleks edasi sõitnud, pressisin end temast mööda. Seejärel võttis poiss klapid peast ja karjus : "Käi Perse!!" järgi. Kohkusin ja tuju oli ka muidugi natukeseks rikutud.
Kuna juba jutt enne kooli peale läks, sooviksin ära mainida,et ärge ostke oma 1 klassi lapsele nutitelefoni kuna kõik istuvad vahetunnis telefonides ja igasugune suhtlus puudub. Mina alustasin enda kooliteed pisikese, punase Samsungi klapikaga kus oli ainult ussimäng ja tänu sellele oskan normaalselt suhelda.
Hoidke ikka oma lastel silm peal ja õpetage neid olema head kodanikud ja endast vanematesse inimestesse lugupidavalt suhtuma! Nagu minu kallis Mamma ütleb, õpetage nii kaua, et vesi kivi sisse augu tilgutab!
Marii
Marii
No comments:
Post a Comment