28.04.2014

28.04.2014

Hei,

Päike paistab, linnud laulavad ja justkui suvi oleks käes. 

Kõigil on koolis säravad silmad peas ja kõigil tundub olevat kõik hästi.

Kuid siin olen mina, südames selline imelik tunne. Ei tea mida teha ja tunda. 

Viimasel ajal olen välja vahetanud sõpru, kellesse sügavalt kiindunud olin, kuid pidin ikkagi pettuma.

Inimesed muutuvad, selline on elu.

Kuid mida tunda siis, kui inimene kes on olnud sulle nii pikka aega kallis.. ei ole enam nii väga..

Justkui selline tunne,et ei tea mida enam oma eluga õieti peale hakata.

Tunded muutuvad, eluga tuleb edasi minna. Samas, tekitab minus väga halva tunde teistele haiget tegemine.

Isegi on hea, kui suhe või sõprus vajub unustusse ja suhtlus kaob, kui selle asemel peaksin kellelegi otsa vaatama ja ütlema:  "Sinuga oli kõige parem, aga nüüd on see kahjuks läbi"...Südamesse jääb kripeldama halb tunne.Mina ei soovi teistele halba ja veel vähem tahan neile haiget teha. Kui südameasju ei saa muuta.

Ma ei saa sundida ennast olema kellegagi koos kuna tema armastab mind, aga mina teda mitte.See ei ole õige, keegi ei peaks olema selle pärast suhtes.

Ilusat kevadet ja hoidke ikka endi südameasjad korras :)